Miski lääne teaduses ei võimalda prognoosi, et mistahes elaval olendil peaks olema teadvus. Teadvus on füüsilistest nähtustest fundamentaalselt erinev. Teadvus ei koosne ainest. Ja aine, nagu me eeldame, ei oma teadvust. See on teadvuse paradoks. Selle olemasolu on vaieldamatu, kuigi jääb täielikult seletamatuks. Materialisti jaoks on teadvus üks suur anomaalia.
Paradigma hakkab muutuma, kui mõned vaprad inimesed esitavad olemasoleva maailmapildi taga olevatele eeldustele väljakutse ja pakuvad välja uue reaalsuse mudeli. Peter Pussell, kel kraad nii füüsikas kui psühholoogias maailma ühest mainekamast, Cambridge’i ülikoolist on jõudnud arusaamisele, et katsete asemel selgitada teadvust materiaalsete terminitega, tuleks meil välja töötada pigem uus maailmavaade, kus teadvus on põhiline reaalsuse osa. Oma väga loetavalt raamatus näitab ta põnevalt, kuid ühtaegu lihtsalt ja igaühele mõistetavalt, kuidas maailma iidsete tarkuste uurimine ja ühendamine uusimate teadussaavutustega võiks viia revolutsioonini reaalsuse mõistmises.